LISAINFO LÄHEDASTELE

Me kõik püüame vahetevahel endale midagi kinnitada, eriti kui tunneme ärevust või teadmatust. Kinnituse otsimise üheks näiteks on lähedastelt mingi asja kohta küsimine, lootuses, et vastus toetab mingit mõtet, milles küsija ise täiesti veendunud pole. Kahtlev inimene võib arvamust paluda nii pereliikmetelt kui sõpradelt, aga ka tervishoiutöötajatelt.

Miks inimesed kinnitust otsivad?

Põhjuseid võib olla palju. Mõned näited:

Ärevus

Inimene võib karta, et juhtub midagi halba, ta teeb vea või on asjadest valesti aru saanud.
(„Kas ma ütlesin midagi valesti?”)

Halvakspanu

Inimene võib muretseda selle pärast, mis teised temast arvavad.
(„Kas ma näen nende riietega imelik välja?”, „Kas nad on minu peale pahased?”)

Määramatus

On loomulik, et ebakindlusega on raske leppida. („Mis saab, kui ma eksamil läbi kukun?”)

Kui kinnitust tuleb otsida pidevalt ning see hakkab elu segama, on see muutunud ebamõistlikuks.

Märgid, et kinnituse otsimisest on saanud probleem:

Ärevus ja stress

Need tunded võivad tekkida, kui inimene ei saa soovitud kinnitust. Samuti siis, kui inimene ei saa ennast ise maha rahustada, vaid vajab selleks pidevalt teiste arvamust.

Liialdamine

Kinnituse otsimine võib muutuda suhtlemise püsivaks osaks. Inimene võib märgata, et otsib teistelt kinnitust ka väikestes olmesituatsioonides.

Lühiajaline mõju

Teiselt saadud kinnitus annab korraks küll parema tunde, kuid muremõtted tulevad varsti tagasi
ja koos sellega tekib taas vajadus otsida kinnitust, kuigi see on korduvalt juba saadud.

Otsustusvõimetus

Inimene ei suuda otsuseid vastu võtta või tegutseda ilma teistelt saadud kinnituseta.

Suhteprobleemid

Kui inimest ei õnnestu aidata, sest ta vajab pidevalt uut kinnitust, võib see tekitada pingeid.

Kas ta vajab abi?

Kui lähedane võiks vajada teie toetust, et vähendada kinnituse otsimist, siis tuleks sellest temaga vestelda. Väga raske on muuta väljakujunenud käitumismustreid nii, et sellest pereringis üldse mitte rääkida.

Ühesugune arusaam

Kui mõlemad pooled teavad, mida oodata, ning lepivad kokku, milliseid strateegiad kasutada, siis see soodustab tulemuste saavutamist. Samuti aitab see ennetada tülisid ning tõrjutuse või süütunde teket.

Pikaajalise kasu mõistmine

Pidage meeles, et väljakujunenud harjumuste muutmine ei ole lihtne. On loomulik, et alguses võib ärevustunne või frustratsioon süveneda. Võib tekkida kiusatus liikuda tagasi kinnituse otsimise juurde. Sellistel hetkedel tasub meelde tuletada, mille nimel töö käib. Kinnituse otsimisest vabanemine peaks suurendama inimese enesekindlust ning parandama enesehinnangut ja suhteid pereliikmetega.

Selleks, et lõhkuda kinnituse otsimise mustrit, võiksite te panna paika põhimõtted, kuidas lähedasele vastata.

Pange ennast tema rolli

Pidage meeles, et teile lähedane inimene tunneb ärevust. Ta usub, et kinnituse otsimine parandab enesetunnet. Ta ei soovi kellelegi halba, kuid ei oska teisiti. Hirmutunne hoiab teda lõksus. Kui te teda mõistate, saate pakkuda ka paremat tuge.

Keskenduge eesmärgile

Me tahame, et inimene tuleks ebamugavustundega toime nii, et ei vaja kinnituse otsimist. Kui ta saab sellega hakkama, kasvab usk iseendasse. Ta mõistab, et on olemas ka teised vahendid ärevuse leevendamiseks.

Kinnituse andmata jätmine

Kinnituse otsimise käitumismustrit saab lõhkuda nii, et te ei paku kinnitust. Seda on raske teha, kui te soovite stressiolukorra kiiresti lahendada. Pidage meeles, et lühiajalise leevenduse asemel on olulisem saavutada püsivam tulemus.

Selle asemel, et anda lähedasele kinnitus („Kõik läheb hästi!”), väljendada pahameelt („Miks sa kogu aeg seda küsid?”, „Sa teed seda meelega.”) või pisendada probleemi („Ära muretse! Ära mõtle selle peale!”), on teil võimalik vastata tunduvalt targemalt.

Kuulake enne vastamist

Vastamisega ei tasu kiirustada. Tehke korraks paus ja mõelge oma vastus läbi.

Kinnitage, et mõistate teise inimese tundeid

Kuigi te ei vasta lähedase ootusele lükata ümber ärevust tekitavad mõtted, siis saate te samal ajal anda märku, et mõistate tema raskeid tundeid („Ma saan aru, et see teeb sulle muret.” või „Ma tean, et see olukord on sulle raske.”).

Tuletage meelde õpitut

Kui teie lähedane on juba saanud abi, näiteks teraapiat, siis tuletage talle meelde, et on olemas strateegiad ärevuse leevendamiseks. Meenutage, millistest tegevustest on olnud abi. Te võite rääkida talle „Lõpeta, vähenda või lükka edasi” strateegiast. See annab ärevusega tegelemiseks kolm valikut: kas lõpetada kinnituse otsimine kohe, vähendada seda süsteemselt järk-järgult või panna paika konkreetne ajavahemik,kui kinnituse otsimine on lubatud.

Ärevus möödub

Kinnitage nii endale kui lähedasele, et ärevus ei ole püsiv.

Toetage lähedast

Kui teie lähedasel on plaan, kuidas kinnituse otsimist vähendada, siis olge toeks, kuid pidage meeles, et
juhtiv roll on ikkagi temal. Teie ei saa endale võtta vastutust, et lahendate probleemid ise.

Toetavad sõnumid ja hooliv toon

Ärge mõistke lähedast hukka, vaid pidage meeles, et ta kardab. Öelge lähedasele, et olete tema jaoks olemas, kuid ei saa pakkuda kinnitust ärevuse ümberlükkamiseks. Pikaajaliste tulemuste saavutamiseks on oluline järjepidevus, nii sõnumite kui hooliva suhtlustooni osas.

Ka te ise võite tunda ärevust ja ebamugavust. On mõistetav, et tahaksite pakkuda lähedasele inimesele kinnitust ja parandada tema enesetunnet. Kui te seda ei paku, võite tunda end halvasti. Lähedane võib teie peale ärrituda. Pidage meeles, et muutused võtavad aega ja tagasilöögid on loomulikud.

Veel mõned soovitused:

• Proovige Mindfulness tehnikaid.

• Liikuge iga päev. Kasulikud on nii jalutuskäigud kui tõsisem trenn, mis iganes teile sobib.

• Mõelge, mis teeb teile rõõmu. Proovige uusi asju, tehke konkreetseid plaane.

• Suhelge teiste inimestega.

• Hoidke tervislikku rutiini: korralik uni, toitumine jne.

• Proovige pealehel välja toodud harjutusi lihaste lõdvestamiseks. 

• Otsige abi tervishoiutöötajalt, kui mure kasvab suureks.