Millal pöörduda tervishoiutöötaja poole?
Terviseärevuse töövihik keskendub sellele, kuidas pöörata vähem tähelepanu kehalistele tunnetele. Samas ei soovi, et ignoreeriksite sümptomeid, mis vajaksid tõepoolest kontrollimist. Kuidas teame, millal vähendada muretsemist ja millal sümptomeid tõsiselt võtta?
Manitoba Ülikooli terviseärevuse ekspert Patricia Furer ja tema kolleegid on kirja pannud järgmised juhised:
• Kui teie sümptomid viitavad külmetusele või viirushaigusele, teid vaevavad pea- või seljavalud, siis kasutage varasemast tuttavaid ravivõtteid (puhkus, käsimüügiravimid, sooja- või külmakotid jne)
• Enamiku selliste sümptomite puhul lähtuge kahe nädala reeglist. See on periood, kui paljud sümptomid kaovad ilma igasuguse meditsiinilise sekkumiseta. Te võite seda võtta ka kui muretsemise edasilükkamise harjutust – te tegelete murega kahe nädala pärast
• Kui sümptomid kahe nädala pärast püsivad, külastage arsti
• Otsige koheselt abi, kui teil on kõrge palavik, tugev valu
Loomulikult on inimesi, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu spetsiifilisemad indikaatorid, mille tõttu tuleks arsti poole pöörduda varem. Sellises olukorras soovitame arutada raviarstiga, milliste kriteeriumite korral viivitamatult tegutseda.
Allikas: (Centre for..., 2020).
Kui ärevus ei taandu ning segab igapäevaelu?
Ärevuse tekkimisel kasutage eneseabivõtteid. Juhul, kui neist ei ole kasu
sümptomite leevendumisel, arutlege perearstiga edasist ravisekkumist
(nt. psühhoteraapia, ravimid). Viimased on võrdselt tõhusad teie ravis.
Lisavõimalused:
Peaasi keskuse teenused: https://peaasi.ee/peaasjade-keskus/
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123