Negatiivsed kogemused

Terviseärevuse puhul tekib potentsiaalse terviseprobleemi pärast ebaratsionaalselt suur mure, mis käivitab „võitle või põgene”- reaktsiooni. Miks areneb tavaline ja loomulik mure ülemäära suureks? Terviseärevusega inimesed viitavad tavaliselt varasematele kogemustele. 

Tervisega seotud ülitundlikkus

On loomulik, et varasemad negatiivsed kogemused muudavad meid terviseküsimustes haavatavamateks. Haige olemine võib seostuda kannatuste ja surmaga. Olukorras, kus mõned inimesed teatud sümptomeid lihtsalt ignoreeriksid, võivad ärevamad inimesed hakata neile hoopis liigselt keskenduma. Järgnevalt püüame aidata teil haavatavuse ja abituse tunnet vähendada.

Enda kaitsmine: ebamõistlikud reeglid

Reeglid mõjutavad elu kõiki valdkondi ning üldiselt on nad meile abiks. Realistlikud ja teatud määral ka paindlikud reeglid on kasulikud, aitavad teha õigeid otsuseid ja elus püsida. Kasulik reegel on näiteks, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas. Paljud inimesed usuvad, et ilma regulaarse treenimiseta hakkab kaal kasvama. Need reeglid on kasulikud, sest on enam-vähem tõesed ja samas ka paindlikud. Kaks korda päevas hambaid pesta on tõesti hea, kuid ei juhtu midagi tõsist, kui üks kord vahele jääb. Kahjulikud reeglid on tavaliselt ebatäpsed ja paindumatud. Need reeglid sisaldavad tavaliselt sõnu „peab“, „peaks“ või „kui ma ..., siis ...“. Tuletame meelde, et sagedasti on selliste reeglite kujunemisele alus pandud lapsepõlves. Kui üks vanematest on olnud terviseküsimustes väga ärev, kulutanud palju aega muretsemisele ning iga väiksemagi probleemiga pöördunud arsti poole, siis see võib olla jätnud jälje ka lapsele. Sellised kogemused võivad viia näiteks reeglini, et iga sümptomi põhjus tuleb kindlasti välja uurida. Reeglitega püüame me ennast kaitsta, kuid ebatäpsed ja paindumatud reeglid teevad tegelikult hoopis liiga.

Näited ebamõistlikest tervisereeglitest ja arvamustest:

„Ma pean võtma kõiki sümptomeid ja kehalisi muutusi tõsiselt.“

„Ma pean olema sümptomiteta, et olla terve.“

„Ma pean kõigist kehalistest aistingutest teavitama tervishoiutöötajat.“

„Ma pean saama diagnoosi, et tervisemurega edasi tegeleda.“

„Arst peab olema kindel.“

„Arst peaks suutma selgitada kõiki minu kehalisi aistinguid ja muutusi .“

„Ebamugavustunne kehas on alati probleem.“

„Kui arst määrab mulle analüüsi, siis peab olema midagi valesti.“

„Kui arst ei tea täpselt, milles terviseprobleem seisneb, siis on asi tõsine.“

„Kui arst ei kinnita, et olen täiesti terve, siis järelikult olen ma haige.“

„Kui ma ennast pidevalt ei kontrolli, võin midagi olulist maha magada.“

„Kui ma ei ole arsti suhtes nõudlik, võib ta jätta midagi kontrollimata.“

„Kui ma saan ravimatu haiguse, on kõik läbi.“

„Kui oluline sümptom jääb märkamata, võin ma surra.“

Erinevaid tervisereegleid on võimalik ka kombineerida:

„Kui arst ei suuda mulle täpseid vastuseid anda, siis ilmselt on asi tõsine ja vajab kindlasti edasist uurimist.“ „Ma pean nahale tekkinud ebatasasust kindlasti pidevalt mõõtma, sest muidu ma ei tea, kas see läheb hullemaks.“ „Ka arstid eksivad, seega peaksin ma täpse diagnoosi saamiseks külastama kindlasti erinevaid spetsialiste.“

Enda kaitsmine: tavapärasest suurem tundlikkus

„Võitle või põgene”-  reaktsioon on kasulik, sest aitab keskenduda potentsiaalsele ohule ja sellele, kuidas ohtlikust olukorrast pääseda. Kui te kõnnite metsas ja märkate madu, siis tõenäoliselt koondub teie tähelepanu just maole. Teil on keeruline muule keskenduda. Te püüate ilmselt leida parima võimaliku tee maost eemaldumiseks või otsite hoopis oksa, millega ennast vajadusel kaitsta. Sel hetkel ei märka te tuule kohinat, pilvede värvi või lindude liikumist. Kui jalatsid tundusid enne ebamugavad, siis nüüd ei pane te seda enam tähelegi. Teie tähelepanu on suunatud ohule ja enesekaitsele. Ka siis, kui olete juba maost möödunud ja edasi liikunud, võib püsida teravdatud tähelepanu ümbritseva suhtes. Murduv oks, sahisevad lehed või mingi silmanurgast tajutav liikumine võivad tõmmata teie tähelepanu tunduvalt rohkem kui mõnel teisel päeval.

Enamik inimesi ei analüüsi kogu aeg, kuidas keha töötab. Südamelöögid, süljeeritus jms ei tundu piisavalt oluline, et seda pidevalt jälgida. Enamjaolt lepime me sellega, et keha on nagu vana auto – vahel töötab hästi, vahel mitte, kuid üldiselt ikkagi liigub. Lisa lihtsalt kütust ning vahel hoolda.

Samamoodi, nagu metsas kohatud madu võib meid muuta ümbritseva suhtes valvsaks, jälgivad terviseärevusega inimesed pidevalt, mis nende kehaga toimub, sest nad kardavad ja tajuvad ohtu. Nii märgatakse muutusi ja aistinguid, mida mõni teine inimene ei paneks üldse tähele. Kahjuks võib sümptomile keskendumine suurendada seda, kui intensiivselt seda tajutakse. Meenutame taas mao näidet: mida rohkem madu jälgida, seda enam keskendute te tema suurusele, värvile ja kujule. Sümptomitega on olukord sama.

Terviseärevuse mudel: kuidas terviseärevus tekib?

Parema ülevaate andmiseks paneme eelpool kirjeldatu tabelisse, et te näeksite selgelt, kuidas seosed tekivad. Ka abimaterjali järgmistes osades viitame me sellele mudelile.

See mudel selgitab, kuidas varasemad kogemused võivad mõjutada tervisest mõtlemist. Püüdes ennast kaitsta, võime välja arendada endale kahjulikud reeglid ning hakata kehalisi muutusi ebaratsionaalselt palju jälgima.

Eelpool viidatud kogemused ei ole haruldased ning seega on risk terviseärevuse tekkeks paljudel inimestel. Ärevus ei pruugi aga tekkida enne, kui mingi sündmus või olukord selle käivitab. 

Järgmises osas selgitame, mis asjaolud võivad olla käivitajaks. Samuti räägime, mis hoiab terviseärevust alles, kui see juba tekkinud on.

Hea uudis

Kuna risk terviseärevuse tekkeks kujuneb ilmselt bioloogiliste asjaolude ja varasemate kogemuste koosmõjus, siis võib see esialgu tunduda hirmutav, sest need on asjad, mida me ei saa muuta. Hea uudis on aga, et sõltumata sellest, kuidas terviseärevus tekkis, on teil igal juhul võimalik astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks. Lugege abimaterjali kindlasti edasi, sest järgnevalt selgitame, kuidas te ise oma tegevusega hoiate ärevust alles. Need on aga asjad, mida me saame muuta, et aidata teil terviseärevusest lahti saada või seda leevendada.

Prindi 2. osa: kuidas terviseärevus tekib?

Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety

Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.

Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025