VÄHENDAME KONTROLLIMIST
VÄHENDAME KONTROLLIMIST
Kolmandas osas rääkisime sellest, et terviseärevusega inimesed kipuvad oma tervislikku seisundit ülemäära kontrollima ja otsima pidevalt kinnitust, et neil ei ole kardetud haigust Tegelikult viib aga selline tegevus probleemide süvenemiseni. Selles osas selgitame aga, kuidas inimesed ennast jälgivad, kuidas erineb mõistlik kontrollimine ebamõistlikust ning kuidas ebaratsionaalset tegevust piirata.
Miks me ennast kontrollime?
Enamik meist jälgib oma tervist. Me teeme seda, et vähendada muretsemist, tervisealast määramatust ja kinnitada endale, et kõik on korras. Tavaliselt võimaldab selline jälgimine meil end lühiajaliselt paremini tunda. Kahjuks ei ole meil aga ühelgi hetkel võimalik täie kindlusega väita, oleme absoluutselt terved. Meditsiiniliste uuringute eesmärk on välistada või saada kinnitus konkreetsele diagnoosile. Ei ole olemas üht analüüsi, mis annaks vastuse kõigi võimalike terviseprobleemide kohta. Nii võime sattuda ebameeldivasse tsüklisse, kus vaja on üha uusi analüüse. Ühe probleemi kontrollimine annab küll ajutiselt leevendust, kuid ei välista teisi haigusi, mistõttu tekib vajadus edasiseks kontrollimisteks.
Terviseärevuse mure tsükkel
Kuna täielikult pole võimalik terviseprobleeme välistada, peavad inimesed õppima elama teatud määramatusega. Pidev kontrollimine ei võimalda aga seda teha, sest määramatusega leppimise asemel püütakse määramatust kaotada. Üks võimalus selle tsükli lõhkumiseks on vähendada kontrollimist tasemele, mida võiks pidada mõistlikuks, ning püüda samal ajal treenida määramatusega leppimist.
Vaadake üle allolevad tegevused ning meenutage, kas olete midagi neist korduvalt teinud. Kui teile meenub veel kontrollivaid tegevusi, mida siin pole välja toodud, saate need ise kirja panna.
• Peegli abil ebatasasuste, värvimuutuste või sünnimärkide uurimine
• Naha, kõhu, rindade või teiste kehaosade katsumine
• Süljest või väljaheidetest vere otsimine
• Kehaosade mõõtmine näiteks mõõdulindiga
• Pulsi jälgimine või vererõhu mõõtmine
• Keha kaalumine
• Perekonnaliikmetelt, sõpradelt või tervishoiutöötajatelt sümptomite kohta uurimine
• Internetist või meditsiinilisest kirjandusest sümptomite kohta uurimine
• Sümptomite kohta internetist nõu küsimine
• Meditsiiniliste hinnangute ja analüüside palumine, teise arvamuse küsimine
Mõelge, kui tihti te ennast selliste tegevustega kontrollite. Kui seda on raske hinnata, siis jälgige ennast teatud ajaperioodil.
Te võite:
• Paluda perekonnaliikmel või sõbral kirja panna iga korra, kui te neilt midagi tervise kohta küsite
• Panna peegli juurde paberi ja pliiatsi ning märkida üles kõik korrad, kui ennast uurite
• Meenutada, mitu korda olete viimase kuu jooksul tervishoiutöötajat külastanud
• Jälgida, kui palju aega kulutate internetist sümptomite kohta uurimisele
Mõelge, kui tihti te ennast selliste tegevustega kontrollite. Kui seda on raske hinnata, siis jälgige ennast teatud ajaperioodil.
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Mõistlikud ja ebamõistlikud tegevused
Tavaliselt peetakse kasulikuks, kui oleme teadlikud kehalistest muutustest, proovime tuvastada võimalikke terviseprobleeme ning otsime professionaalset abi. Sellised tegevused peaksid meid kaitsma ning tagama pikaealisuse. Millal muutuvad need tegevused probleemiks? Kui palju on liiga palju? Sellele ei saa üheselt ja konkreetselt vastata, kuid püüdke mõelda, mil määral tunduks teile mõistlik tervist jälgida püsivalt pikema aja jooksul. Kui te kaldute sellest tasemest ühte või teise äärmusesse, siis ilmselt pole see mõistlik.
Võtame näiteks rindade kontrollimise. Naine, kes mitte kunagi oma rindu ei uuri, võtab riski, et tal jäävad märkamata muutused, mida tuleks lähemalt analüüsida. Kui aga rindu kombata iga päev, siis võivad muutused samuti märkamata jääda. Selle asemel võib pidevast palpeerimisest tekkida valulikkus ja ebamugavustunne.
Selle juhendmaterjali eesmärk ei ole viia teid ühest äärmusest teise ning sundida loobuma tervise kontrollimisest. Eesmärk on viia kontrollivad tegevused mõistlikule tasemele. Ülemäärasel kontrollimisel on lisaks ärevuse suurendamisele veel negatiivseid külgi.
Mõned näited:
• Pidev kompamine ja katsumine võib muuta uuritava piirkonna hellaks või põhjustada valu
• Tervishoiutöötajate aja kulutamise ja asjatute meditsiiniliste uuringutega kaasneb märkimisväärne rahaline kulu
• Te kulutate ka enda aega ning selle võrra saate vähem tööd teha või perega olla
• Pidev kahtlemine ja kinnituse otsimine võib panna proovile suhted pereliikmete, sõprade või tervishoiutöötajatega
NB! Järgmises osas räägime teisest äärmusest ehk tervise kontrollimise vältimisest
Pange palun kirja, milliseid negatiivseid tagajärgi olete märganud seoses vajadusega tervist kontrollida. Mida märkate? Kas te sooviksite seda muuta?
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Üks võimalus vähendada tervise kontrollimist on hinnata, kui mõistlik see tegevus on, ning kaaluda, millised võiksid olla alternatiivid. Me soovitame teil kasutada allolevat kolmest punktist koosnevat tegevuskava ja töölehte.
Hinnake, kui mõistlikult te praegu oma tervist kontrollite. Selleks peate te otsustama, millist kontrollivat tegevust analüüsite. Seejärel küsige endalt:
• Mis on selle tegevuse eesmärk?
• Kas on kasulik ja mõistlik kontrollida just sellise sagedusega?
• Kas sellise sagedusega kontrollimisega kaasneb midagi negatiivset?
• Kas pidev kontrollimine päriselt aitab mind?
• Kui mõistlik tundub jätkata tervise kontrollimist nii, nagu olen seda seni teinud?
• Kas plussid on kaalukamad kui miinused?
Neile küsimustele vastates saate hinnata, kas senine tegevus on olnud kasulik või tasuks seda muuta. Kuid pidage meeles – käitumise muutmine ei tähenda kontrollimisest loobumist. Vahel piisab sellest, kui kontrollimise sagedust lihtsalt vähendada. Küsige endalt:
• Kas ma peaksin tervise kontrollimist vähendama, edasi lükkama või sellest loobuma? Miks?
Edasilükkamine tähendab, et te küll kontrollite oma keha, kuid teete seda selgelt paika pandud ajal. Kontrollimise vähendamine või edasilükkamine on mõistlik olukorras, kui tervishoiutöötaja on teil palunud ennast jälgida, kuid te teete seda:
• Liiga palju
• Liiga tihti
• Olukorras, kus teil vastavaid sümptomeid pole
Näiteks soovitavad arstid ja õed meil oma nahka jälgida, et tuvastada muutusi, mis võivad viidata melanoomile.
Kujutage aga ette järgmist olukorda:
Anna kuulis, et tema kunagine sõber suri nahavähki. Ta hakkas muretsema, et äkki jääb ka temal mõni muutuv sünnimärk märkamata ja see võib viia ohtliku kasvajani. Anna hakkas iga päev jälgima ja mõõtma oma sünnimärke. Ta tegi märkmeid ja joonistas sünnimärke paberile. Vahel kulus Annal selleks ligi tund ning korduvalt jäi ta seetõttu tööle hiljaks.
Anna kontrollis oma sünnimärke tunduvalt rohkem kui arstid soovitavad. Seega tasuks tal järk-järgult kontrollimist vähendada, kuni on jõudnud soovitatud sageduseni.
Kontrollimisharjumust tasuks proovida kaotada siis, kui see on vastuolus tervishoiutöötaja soovitustega. Näiteks ei ole soovitatav kasutada oma tervise hindamiseks internetifoorumite abi, sest seal avaldatu pole kontrollitud informatsioon. Samuti ei tasu enda uurimiseks teha midagi sellist, mis võib põhjustada valu või ebamugavustunnet.
Kui te pole kindel, mil määral oleks mõistlik tervist kontrollida, siis vaadake eelmisest ehk viiendast osast juhendit, kuidas tunda ära usaldusväärseid terviseinfo allikaid. Lähtuge neis materjalides toodud soovitustest. Võimaluse korral oleks aga kõige parem küsida tervishoiutöötajalt nõu, kuidas ja kui tihti ennast kontrollida.
Kui tunnete, et tervise kontrollimist oleks mõistlik vähendada, edasi lükata või sellest üldse loobuda, siis selleks peate te:
• Seadma endale uue eesmärgi edasise käitumise osas.
• Tegema plaani, milliste sammudega selle eesmärgini liikuda.
Mõnes olukorras on mõistlikuma käitumise sõnastamine lihtne. Kujutage ette olukorda, et tunnete lihastes tõmblusi ning olete internetist vastust küsimusele, kas see võib äkki olla märk tõsisest haigusest. Alternatiiv võiks olla kontrollimist edasi lükata ning oodata ja vaadata, kas tõmblused kaovad iseenesest. Täpsemalt sõnastades võiks eesmärk kõlada nii: ma ootan nädal aega ning jälgin, kas sümptomid muutuvad, et seejärel otsustada, kas probleemiga tuleks tegeleda.
Vahel ei ole aga lahendus nii lihtne ning kontrollimise vähendamise või sellest loobumise suunas tuleks liikuda järk-järgult. Kui Anna, kellest eelpool rääkisime, oleks kohe seadnud eesmärgiks kontrollida sünnimärke edaspidi kord kolme kuu tagant ja 15 minutit korraga, siis see eesmärk oleks talle ilmselt üle jõu käinud.
Selle asemel tasub seada eesmärk realistlike sammudena:
• Seadke endale kaugem eesmärk
• Pange paika sammud selleni jõudmiseks. Iga sammu puhul võite skaalal 0-100 hinnata, kui raske selle saavutamine oli
Kui selline kava tundub teile sobivat, siis saate kasutada seda vormi.
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Kui olete endale seadnud uue eesmärgi ja pannud paika tegevused selleni jõudmiseks, siis küsige endalt:
• Kui olen tervise kontrollimist muutnud, siis miks ma seda tegin?
• Millised positiivsed tegurid selle muutusega kaasnesid?
• Kas harvemal kontrollimisel on negatiivseid külgi?
• Kui mõistlik tundub mulle hetkel see, et ma kontrollimise harjumusi muutsin?
Kui olete selle etapini jõudnud, mõistate te ilmselt juba üsna hästi, miks seniste tegevuste muutmine oli kasulik. See aga ei tähenda, et muutuste elluviimine on tingimata lihtne. Vastasel juhul oleksite te ilmselt juba varem oma käitumist muutnud.
Seega mõelge:
Kuidas ma tulen toime ärevuse ja muretsemisega? Mida ma endale ütlen? Mida ma teen?
Te saate teha päris palju ja suur osa sellest on töö, millega tutvusite neljandas osas.
Kordame lühidalt üle mõned soovitused:
• Kinnitage endale, et ärevus läheb mööda, see ei saa kesta igavesti
• Arvestage, et keha on nagu auto, mis kulub ja vahel krigiseb, kuid iga heli ei tähenda, et mootor tuleb välja vahetada
• Kui te otsite kinnitust, et teil pole kardetud haigust, siis see pakub leevendust lühiajaliselt, kuid pikemaajaliselt ei ole see lahendus ning tsükkel jätkub
• Püüdke aktsepteerida, et teil ei ole võimalik kunagi 100% kindlusega veenduda, et olete terve
• Kasutage lõdvestusharjutusi pinge leevendamiseks
• Kasutage neljandas osas kirjeldatud tähelepanu juhtimise harjutusi
• Premeerige ennast, kui olete astunud uue ja raske sammu teel lõppeesmärgini
Kui te olete 1. ja 2. sammu läbinud, siis olete ilmselt valmis oma käitumist muutma. Me soovitame alustada kohe.
Kui teil õnnestus tegutseda nii, nagu eesmärgiks seadsite, siis:
• Mõelge, mida saite enda kohta teada.
• Võrrelge varasemat ja uut käitumist.
Kui teil ei õnnestunud tegutseda nii, nagu eesmärgiks seadsite, siis ärge olge mures. Võimalik, et võtsite endale liiga suure ülesande. Võib-olla oli teil raske soovitud tulemust saavutada tugeva terviseärevuse tõttu.
Kui teil tekkis probleeme, siis soovitame:
1. Lugege uuesti 1. ja 2. sammu, et hinnata millised eelised ja puudused on käitumise muutmisel.
2. Või muutke 2. osas paika pandud sammud enda jaoks lihtsamaks.
Oluline on meeles pidada, et uute harjumuste kujundamisel on rasked hetkel paratamatud ja loomulikud. See on nagu jalgrattasõit – on vaja julgust, palju tööd ja kordamist, kuid ühel hetkel saate te selle selgeks.
Järgnevalt pakume teile mõned näited, kuidas töölehte täita. Esimene näide kirjeldab naist, kes kontrollib igapäevaselt oma rindu. Teine näide räägib mehest, kes otsib internetist infot oma sümptomite kohta.
Kliki siia: Lae alla PDF "Enda kontrollimise vähendamine, töölehe näidis 1"
Kliki siia: Lae alla PDF "Enda kontrollimise vähendamine, töölehe näidis 2"
Kui olete näited läbi lugenud, siis saate kasutada tühja vormi oma mõtete jaoks.
Lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
• Enamik inimesi tegeleb tervise kontrollimisega. Me teeme seda, et vähendada muretsemist, vähendada määramatusetunnet ning kinnitada endale, et meie tervis pole ohus
• Lühiajaliselt võib kontrollimine ja kinnituse otsimine pakkuda leevendust, kuid pikemaajaliselt on paratamatu, et me ei saa 100% tõenäosusega haigusi välistada. Seega muretsemine ja kontrollimine jätkuvad ning on oht sattuda ebameeldivasse tsüklisse
• Mida rohkem me ennast kontrollime, seda vähem on meil võimalik harjutada määramatusega leppimist. Ühegi inimese puhul pole võimalik 100% garantii, et tervis on korras
• Kontrollimise puhul on oluline leida tasakaal, sest liiga vähe või liiga palju ei ole mõistlik ja võib isegi olla ohtlik
• Liigsel kontrollimisel on mitmeid negatiivseid külgi. Ühe piirkonna pidev katsumine võib tekitada valu. Kontrollimine võib olla ka rahaliselt kulukas, raisata aega ning põhjustada probleeme suhetes lähedastega
• Üks võimalus liigse kontrollimise vähendamiseks on seada uued käitumiseesmärgid
• Kui uute eesmärkide täitmine osutub raskeks, ärge muretsege. Eesmärgi suunas liikumist on võimalik jagada sammudeks
Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety
Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.
Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025