Miks me ennast kontrollime?

Enamik meist jälgib oma tervist. Me teeme seda, et vähendada muretsemist, tervisealast määramatust ja kinnitada endale, et kõik on korras. Tavaliselt võimaldab selline jälgimine meil end lühiajaliselt paremini tunda. Kahjuks ei ole meil aga ühelgi hetkel võimalik täie kindlusega väita, oleme absoluutselt terved. Meditsiiniliste uuringute eesmärk on välistada või saada kinnitus konkreetsele diagnoosile. Ei ole olemas üht analüüsi, mis annaks vastuse kõigi võimalike terviseprobleemide kohta. Nii võime sattuda ebameeldivasse tsüklisse, kus vaja on üha uusi analüüse. Ühe probleemi kontrollimine annab küll ajutiselt leevendust, kuid ei välista teisi haigusi, mistõttu tekib vajadus edasiseks kontrollimisteks.

Mõistlikud ja ebamõistlikud tegevused

Tavaliselt peetakse kasulikuks, kui oleme teadlikud kehalistest muutustest, proovime tuvastada võimalikke terviseprobleeme ning otsime professionaalset abi. Sellised tegevused peaksid meid kaitsma ning tagama pikaealisuse. Millal muutuvad need tegevused probleemiks? Kui palju on liiga palju? Sellele ei saa üheselt ja konkreetselt vastata, kuid püüdke mõelda, mil määral tunduks teile mõistlik tervist jälgida püsivalt pikema aja jooksul. Kui te kaldute sellest tasemest ühte või teise äärmusesse, siis ilmselt pole see mõistlik.

Võtame näiteks rindade kontrollimise. Naine, kes mitte kunagi oma rindu ei uuri, võtab riski, et tal jäävad märkamata muutused, mida tuleks lähemalt analüüsida. Kui aga rindu kombata iga päev, siis võivad muutused samuti märkamata jääda. Selle asemel võib pidevast palpeerimisest tekkida valulikkus ja ebamugavustunne.

Selle juhendmaterjali eesmärk ei ole viia teid ühest äärmusest teise ning sundida loobuma tervise kontrollimisest. Eesmärk on viia kontrollivad tegevused mõistlikule tasemele. Ülemäärasel kontrollimisel on lisaks ärevuse suurendamisele veel negatiivseid külgi. 

Mõned näited:

• Pidev kompamine ja katsumine võib muuta uuritava piirkonna hellaks või põhjustada valu

• Tervishoiutöötajate aja kulutamise ja asjatute meditsiiniliste uuringutega kaasneb märkimisväärne rahaline kulu

• Te kulutate ka enda aega ning selle võrra saate vähem tööd teha või perega olla

•  Pidev kahtlemine ja kinnituse otsimine võib panna proovile suhted pereliikmete, sõprade või tervishoiutöötajatega

NB! Järgmises osas räägime teisest äärmusest ehk tervise kontrollimise vältimisest

Kuidas vähendada ebamõistlikku kontrollimist?

Üks võimalus vähendada tervise kontrollimist on hinnata, kui mõistlik see tegevus on, ning kaaluda, millised võiksid olla alternatiivid. Me soovitame teil kasutada allolevat kolmest punktist koosnevat tegevuskava ja töölehte.

Kontrollimise vähendamine või edasilükkamine

Edasilükkamine tähendab, et te küll kontrollite oma keha, kuid teete seda selgelt paika pandud ajal. Kontrollimise vähendamine või edasilükkamine on mõistlik olukorras, kui tervishoiutöötaja on teil palunud ennast jälgida, kuid te teete seda:

• Liiga palju

• Liiga tihti

• Olukorras, kus teil vastavaid sümptomeid pole

Näiteks soovitavad arstid ja õed meil oma nahka jälgida, et tuvastada muutusi, mis võivad viidata melanoomile. 

Kujutage aga ette järgmist olukorda:

Anna kuulis, et tema kunagine sõber suri nahavähki. Ta hakkas muretsema, et äkki jääb ka temal mõni muutuv sünnimärk märkamata ja see võib viia ohtliku kasvajani. Anna hakkas iga päev jälgima ja mõõtma oma sünnimärke. Ta tegi märkmeid ja joonistas sünnimärke paberile. Vahel kulus Annal selleks ligi tund ning korduvalt jäi ta seetõttu tööle hiljaks.

Anna kontrollis oma sünnimärke tunduvalt rohkem kui arstid soovitavad. Seega tasuks tal järk-järgult kontrollimist vähendada, kuni on jõudnud soovitatud sageduseni.

Kontrollimisest loobumine

Kontrollimisharjumust tasuks proovida kaotada siis, kui see on vastuolus tervishoiutöötaja soovitustega. Näiteks ei ole soovitatav kasutada oma tervise hindamiseks internetifoorumite abi, sest seal avaldatu pole kontrollitud informatsioon. Samuti ei tasu enda uurimiseks teha midagi sellist, mis võib põhjustada valu või ebamugavustunnet.

Kui te pole kindel, mil määral oleks mõistlik tervist kontrollida, siis vaadake eelmisest ehk viiendast osast juhendit, kuidas tunda ära usaldusväärseid terviseinfo allikaid. Lähtuge neis materjalides toodud soovitustest. Võimaluse korral oleks aga kõige parem küsida tervishoiutöötajalt nõu, kuidas ja kui tihti ennast kontrollida.

Prindi 6. osa: vähendame kontrollimist

Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety

Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.

Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025