Mis käivitab terviseärevuse?

Kui te küsite pereliikmelt või sõbralt, kas nad on kunagi muretsenud oma tervise pärast, siis enamik inimesi ilmselt tunnistab, et on. Samad asjad, mis paneksid enamiku inimesi lihtsalt muret tundma, võivad aga teistel esile kutsuda terviseärevuse. Tavaliselt tekib terviseärevus siis, kui käivitavad asjaolud satuvad kokku paindumatute ja ebatäpsete tervisereeglitega. Käivitavad tegurid võivad tulla meie enda seest või olla välised.

Sisemised käivitajad

Eelmises osas rääkisime, et meie kehad on nagu vanad autod. Aja jooksul hakkavad tekkima kummalised hääled ja sõit ei ole enam nii sujuv kui varem. On normaalne, et me tajume kehas erinevaid aistinguid ja sümptomeid – seedimisprobleemid, tuimus või torkimistunne teatud kehaosades, vilin kõrvus, hammaste külma- või kuumatundlikkus, südame löögisageduse kasv või langus, muutused süljeerituses ning üldise jõudluse kõikumine. Vanemaks saades võivad tekkida ka täiesti uued sümptomid, näiteks peavalud või lööbed. Paljud naised täheldavad raseduse ajal kehas kummalisi muutusi. Te võite samuti avastada, et suus on imelik maitse või üks silma alune tõmbleb.

Välised mõjutajad

Lisaks kehalistele muutustele võivad terviseärevuseni viia veel mitmed sündmused või kogemused. 

Mõned näited:

• Hirmutavad teated uudistes

• Lähenev arsti või õe vastuvõtt

• Suhtlemine inimesega, kelle tervis pole korras

• Info, et mingil inimesel on tuvastatud haigus

• Analüüsitulemused, mis polnud päris korras

• Keegi ütleb, et teil on ilmselt mingi terviseprobleem

• Eemalolek tuttavast tervishoiusüsteemist (näiteks pikem reis)

Miks terviseärevus püsib?

Sümptomitele keskendumine

Teises osas kirjeldasime „võitle või põgene”- reaktsiooni ning tõime näite, et kui märkate põõsas madu, on raske vaadata teises suunas. Kardetavale asjale keskendumine võib ohutunnet võimendada. Mida enam te madu jälgite, seda enam hakkate te mõtlema tema suurusele, värvile ja kujule. Te võite ka kuulda häält, mida madu liikudes teeb. Sama kehtib sümptomite puhul. Mida enam te sümptomitele keskendute, seda selgemalt te neid tajute. See omakorda suurendab muret, millele võivad järgneda juba uued sümptomid.

Proovige üht harjutust: 

• Keskenduge oma kõhule 

• Püüdke märgata iga väikest pisiasja. Te võite tunda, et kõht on täis või tühi, seal sees koriseb või liigub 

• Keskenduge tõsiselt ühele neist aistingutest ja tehke seda ühe minuti jooksul 

• Nüüd küsige endalt, kas te tundsite seda enne harjutust. Kas kõhule keskendutud aja jooksul muutusid sümptomid rohkem või vähem tajutavateks? 

Tavaliselt avastavad inimesed nii mõndagi sellist, mida nad enne tähele ei pannud. Seejuures kipub see tunne teie kehas olema iga minutiga üha tajutavam

Kontrollimine ja kinnituse otsimine

On täiesti normaalne ja inimlik, et soovime saada vastust või lahendust meid vaevavale murele. Enamik inimesi on mõelnud, kas ma ikka panin kodust lahkudes ukse lukku, jalutanud seepeale koju tagasi või küsinud kaaslaselt üle, kas ta mäletab ukse lukustamist. Tavaliselt vähendab selline tegevus ärevust ning võimaldab igapäevatoimetustega jätkata. Tervise puhul kuuleme pidevalt, et jälgige oma keha ja vajadusel minge kontrollige ennast. Meile öeldakse, et kui sünnimärk muutub, siis tuleks seda näidata spetsialistile. Naised peaksid kontrollima oma rindu. Sarnaselt ukseluku kontrollimisele võtab ka arsti visiit tavaliselt pinged maha ja võimaldab eluga edasi minna. Terviseärevusega inimese puhul ei pruugi nii minna. Mure ja ärevus võivad püsida ja ebamugavustunde leevendamiseks otsitakse täiendavat kinnitust.

Võib juhtuda, et mingi haiguse kontrollimine võib tuua kaasa uued ja ebameeldivad sümptomid. See on võimalik näiteks rindu kontrollides. Kujutame ette olukorda, kus naine tajub rinnas tükki, mida ta enne polnud tähele pannud. Järgeva kahe nädala jooksul mure püsib ning naine pigistab ja katsub rinda üha enam, et kontrollida, kas tükk suureneb. Ta teavitab murest elukaaslast ja ema, paludes neil samuti rinda kombata. Iga päevaga muutub see piirkond üha õrnemaks ja valusamaks, mis aga suurendab muret, et midagi võibki halvasti olla.

Vältimine ja turvatsoon

Kontrollimise ja kinnituse otsimise eesmärk on vähendada juba tekkinud ärevust. Vältimine on aga strateegia, mida kasutatakse ärevuse ennetamiseks. Terviseärevusega inimesed püüavad tavaliselt vältida sisemisi ja välimisi käivitajaid, millest me selle osa alguses rääkisime. Sisemiste käivitajate vältimiseks võivad nad eemale hoida tegevustest, mis kehalisi aistinguid mõjutavad: näiteks treening, trepist üles kõndimine, kohvi joomine, seksimine, vürtsika toidu söömine ja gaseeritud jookide joomine. Väliste käivitajate vältimiseks võivad nad eemale hoida teatud inimestest, kohtadest või olukordadest, mis terviseteemasid meelde tuletavad. 

Vältimine võimaldab luua olukorra, kus lühemas perspektiivis on vähem tegureid, mis panevad tervise pärast muretsema. Pikemas perspektiivis võib aga vältimine viia selleni, et mured ja hirm püsivad või muutuvad tõsisemaks.

Turvatsoonis olemine ei tähenda nii otsest vältimist. See mõiste kirjeldab pigem olukorda, kus kardetud inimesele, kohale või tegevusele lähenetakse vaid siis, kui paigas on varuplaan või teatud tingimused täidetud. Inimene, kes kardab meningokoki-nakkust, võib küll liikuda ringi avalikes kohtades või isegi külastada arsti, kuid seda vaid siis, kui taskus on käte desinfitseerimisvahendi pudel või kotis antibiootikumid. Südamehaigust kartev inimene võib jätkata igapäevaseid tegevusi, kuid vaid siis, kui teised inimesed on läheduses ja mobiiltelefon pidevalt käeulatuses, et vajadusel kiirabi kutsuda. Turvatsooni otsimine vähendab muretsemist vaid ajutiselt, sest selline tegevus võib muutuda harjumuseks.

Kuigi need tunduvad vastandlikud tegevused, siis on täiesti võimalik, et teile on omased nii liigne kontrollivajadus kui ka vältimistaktika. Inimene võib küll igapäevaselt kontrollida oma rindu, kuid vältida sellest teistele rääkimist ja arsti poole pöördumist. Te võite loomulikult ka ainult vältida või ainult kontrollida või siis teha üht rohkem kui teist.

Kõigi tegurite koosmõju

Teises osas selgitasime, et kui inimesel on juba olnud ebameeldivaid kogemusi, mis mõjutavad tõekspidamisi tervisest, siis võib tundlikkus käivitajate suhtes olla suurem. See omakorda tähendab, et terviseärevus võib tekkida suurema tõenäosusega. Kui tervisealased tõekspidamised on realistlikud ja paindlikud, siis käivitajad ilmselt suuri muremõtteid ei põhjusta. Kujutame ette, et te tunnete liigesevalu ning olete võtnud seisukoha, et kui see valu läheb hullemaks või püsib veel nädala, siis külastate arsti. 

Selline mõte on:

• Paindlik ning võimaldab teil kogeda normaalseid kehalisi aistinguid ilma liigse muretsemise, kontrollimise ja info otsimiseta.

• Realistlik, sest ei välista ka võimalust, et tegu ongi terviseprobleemiga, mis vajaks meditsiinilist sekkumist.

Kujutame aga ette olukorda, kus te tunnete liigesevalu ja usute, et kõik ebamugavused ja kehalised muutused on märk tõsisest haigusest. Kuidas te sellises olukorras käituksite? Millistele võimalustele hakkaksite seoses selle valuga mõtlema? Mis tunne teil oleks iga kord, kui te seda valu märkate? Kui tõenäoliseks te hindaksite võimalust, et kuulete häid uudiseid, kui otsustate arsti juurde minna? 

Kui teil on ebamõistlikud tervisereeglid ning te satute kokku sisemise või välimise käivitajaga, siis on teil tavapärasest suurem risk terviseärevuseks. Teie puhul on suurem võimalus, et peate kehalisi muutusi või aistinguid  märgiks tõsisest haigusest, mõistate valesti tervisealast informatsiooni ning käivitate seeläbi muretsedes uued sümptomid.

Te võite ette võtta ebamõistlikke samme terviseärevuse leevendamiseks või kardetud haiguse tõenäosuse vähendamiseks. Te võite keskenduda oma sümptomitele, et tuvastada võimalikke terviseprobleeme. Teil võib tekkida vajadus lugeda infomaterjale või paluda abi tervishoiutöötajalt, et määramatusetunnet vähendada. Samuti võib tekkida soov ärevust suurendavaid olukordi vältida või luua enda jaoks turvatsoon.

Need tegevused pakuvad ajutist leevendust või tunnet, et te olete tervisemure kontrolli alla saanud, kuid pikemas perspektiivis võivad väljavaateid halvendada. Sümptomitele keskendumine võib muuta neid intensiivsemaks. Keha kontrollimine ja katsumine võib muuta selle piirkonna valusamaks või tekitada põletiku. Küsides ja saades pidevalt erinevaid uuringuid ja analüüse, võib tekkida veendumus, et midagi on valesti. Sümptomite kohta info otsimine võib viia järeldusteni, mis on äärmiselt pessimistlikud, kuid samas väga vähetõenäolised.

Vältiv mõtteviis või turvatsooni loomine võib piirata võimalusi saada tervise kohta vajalikku informatsiooni:

• Kui te ei lähe arsti juurde ennast kontrollima, siis te ei saagi teada, kas teil on päriselt probleem või mitte. See võib aga tähendada, et muretsete edasi.

• Kui te väldite inimesi või kohti, mis võivad viia haigestumiseni, siis te ei saagi teada, kas selline asi tegelikult võimalik on. Seega tunnete ka edaspidi, et vältimine on vajalik.

Hea uudis

Esialgu võib tunduda hirmutav lugeda, kuidas püüdlused muretsemist vähendada või kontrolli alla saada võivad olukorra hoopis halvemaks muuta. Kui te aga mõistate, mis põhjustab terviseärevust püsimist, saab hakata olukorda muutma ja tsüklit lõhkuma.

Edasised osad kirjeldavad kognitiivseid ja käitumuslikke strateegiaid, mille eesmärk on mõjutada ebamõistlikke mõtteid, reegleid ja käitumismustreid.

Seda materjali lugedes võib teil tekkida küsimus, miks me ei alusta sellest, et hakkame muutma reegleid. Põhjus on, et see ei pruugi olla lihtne ülesanne. Võimalik, et need reeglid on teiega olnud juba pikemat aega. Tuleme tõekspidamiste juurde tagasi abimaterjali lõpuosas, kui oleme ärevuse tsükli lõhkumisega juba algust teinud. Julgustame teid abimaterjaliga jätkama ning meenutame, et kõige kasulikum on tutvuda osadega sellises järjekorras, nagu need on algselt mõeldud.

Prindi 3. osa: mis põhjustab terviseärevuse püsimist?

Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety

Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.

Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025