Te olete praeguseks õppinud, kuidas vähendada tervise pärast muretsemist ning ebamõistlikke tegevusi ja tervisemõtteid. Me loodame, et pakutud strateegiad on teile kasulikud. Käesolevas osas keskendume teie tervisereeglitele, mis võivad suure tõenäosusega olla terviseärevuse algpõhjuseks.
Meil kõigil on reeglid ja tõekspidamised, mille järgi oma elu elame. Tavaliselt ei õpetata meile neid reegleid otseselt, vaid me omandame need läbi kogemuste ja teiste inimeste jälgimise. Te ei pruugi isegi täpselt tunnetada, et mingid reeglid on teie jaoks välja kujunenud, kuid need mõjutavad ikkagi teie mõtteid ja käitumist. Paljud meie elu suunavad reeglid on mõistlikud. Me vajame juhiseid, et ümbritsevat mõista ja sellega suhestuda. Mitte kõik reeglid ei pruugi aga olla kasulikud.
Mõistlikud reeglid on realistlikud ja ka mõnevõrra paindlikud. Me teame, et autojuht peaks peatuma, kui näeb fooris põlemas punast tuld. See on hea reegel, sest tõendid kinnitavad, et punase tule ignoreerimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Sellest reeglist kinnipidamine aitab tagada ellujäämist.
Mõistlikud reeglid on ka teatud määral kohandatavad ja sõltuvad olukorrast. Kindlasti on kasulik reegel, et tervislik toitumine on kehale hea. On tõendeid, et tervislik toit võib tõesti hoida ära probleeme, kuid samal ajal saate te olla paindlik ning näiteks sünnipäevade või jõulupühade puhul seda reeglit veidi rikkuda.
Ebamõistlikud reeglid ei ole tavaliselt paindlikud. Kui te usute, et arst peaks suutma selgitada kõiki kehalisi aistinguid ja muutusi, siis on vähetõenäoline, et arst suudab sellele ootusele vastata. Arst ei saa teada kõike, mis teie kehaga toimub. Selline ebamõistlik reegel hoiab teid muretsemas ning võib tekitada olukorra, kus te pole arstiga rahul.
Mõelge palun, millised tervisega seotud ebamõistlikud reeglid teil on. Te tegelesite sellega ka teises osas ning võite meenutamiseks üle lugeda, mis te kirja panite. Kui teil on aga enesel raske reegleid sõnastada, siis aitame seda teha.
Püüdke vastata järgmistele küsimustele:
• Kuidas on teised inimesed reageerinud minu tervisemuredele? Mida ma olen neilt teada saanud?
• Millised ootused olen ma seadnud oma tervislikule seisundile?
• Millised ootused olen ma seadnud oma arstile ja teistele tervishoiutöötajatele?
• Millised sümptomid ja kehalised aistingud viitavad minu hinnangul ohule?
• Milliseid negatiivseid prognoose olen ma korduvalt oma tervise osas teinud? (Te võite vaadata ka mõtete päevikut, mida täitsite viiendas osas.)
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Teil on võimalik tõekspidamisi muuta esitades endale teatud küsimusi. Meie töölehed annavad selged juhised samm-sammult edasi liikumiseks. Kui olete täitnud varasemaid töölehti, on see tegevus teile juba tuttav ja ka selle võrra lihtsam. Meenutame, et eesmärk ei ole saavutada olukord, kus teil pole tervisealaseid reegleid, vaid need tuleks muuta realistlikumaks.
Enne töölehega alustamist lugege palun läbi järgmised sammud:
1. Tuvastage reegel, mida soovite muuta
Teil võib olla mitmeid reegleid, mida peate ebamõistlikuks. Kui te kaalute, millisest alustada, siis siin ei ole üht ja õiget vastust. Mõnedele meeldib alustada reeglist, mis neid kõige rohkem mõjutab. Teised aga võtavad esimesena ette reegli, mille muutmine tundub kõige lihtsam, et seeläbi enesekindlust kasvatada.
2. Kust see reegel on tulnud? Miks see on minu jaoks endiselt oluline?
Me sooviksime, et te mõtleksite, kuidas konkreetne reegel on arenenud. Tavaliselt proovivad inimesed reeglite kaudu ennast kaitsta või tunda end vähem haavatavatena. Võimalik, et teatud eluetapis tundus mingi reegel teile mõistlik, kuid aja jooksul arenes see probleemseks. Teise küsimusega kutsume teid mõtlema selle üle, miks olete te jäänud seda reeglit uskuma. Küsige endalt, millist kasu ma sellest saan. Mille eest see mind kaitseb?
3. Kuidas see reegel minu elu mõjutab?
Kuidas on reegel, mida muuta soovite, mõjutanud teie mõtteid, tundeid ja käitumist? Kuidas on see mõjutanud suhteid teistega, näiteks tervishoiutöötajatega? Kuidas on see mõjutanud teie jaoks oluliste asjade tegemist ning võimet tunda rõõmu ja naudingut?
4. Miks on see reegel või tõekspidamine ebamõistlik, ebarealistlik või kahjulik?
Kas kõnealuse reegli järgi on päriselt võimalik elada? (Kui te arvate, et tervel inimesele ei ole sümptomeid, siis kas on võimalik saavutada olukord, kus te kunagi ühtegi sümptomit ei tunne?)
Kas teie arst suudab pakkuda seda, mida te ootate? Kas on võimalik, et teie arst teeb otsuseid hoopis teistsugustele reeglitele tuginedes? (Te võite ise uskuda, et arst peab suutma selgitada kõiki kehalisi aistinguid ja muutusi, kuid kas arst üldse teab, et te näete asju nii? Kas arst arvab samamoodi kui teie? Kui ei, siis millised on tema reeglid ja tõekspidamised? Kas arstid suudavad kõike selgitada?)
Kas minu reegli miinused on kaalukamad kui plussid? Kui sellest reeglist on kasu, siis äkki ei peakski seda muutma? Kui te aga tunnete, et see reegel ei aita teid, liigume edasi järgmise osa juurde.
5. Milline võiks olla mõistlikum ja paindlikum reegel?
Ärge öelge „peab“ või „peaks“, vaid öelge selle asemel „võiks“, „vahetevahel“, „ma eelistaksin kui...“, „mulle meeldiks, et...“ või „oleks tore, kui...“. Kui te arvate, et ühtegi sümptomit ei tohi ignoreerida, siis mõelge parem, et vahetevahel peaksite te pöörama tähelepanu teatud sümptomitele, näiteks valule, palavikule või põletiku tunnustele. Samal ajal tuletage endale meelde, et enamik sümptomeid leeveneb aja jooksul iseenesest ning on normaalne, et vahel tajume me kehas valu või muid aistinguid.
Samuti võiksite proovida muuta, milliseid järeldusi te teete. Sarnast olukorda võib tõlgendada täiesti vastupidi. Pessimistlik oleks uskuda, et kui arst ei oska terviseprobleemi kohe selgitada, siis on tegu millegi tõsisega. Samas võib mõelda ka nii, et kui arst ei näe sümptomitele selget põhjust, siis ei saa see olla midagi tõsist.
Uus ja tasakaalukam reegel võib olla sõnastatud tunduvalt pikemalt ja detailsemalt – te muudate selle realistlikumaks, paindlikumaks ja kohandatavamaks. Kui uue reegli kirjapanek tundub esialgu keeruline, siis ärge muretsege. Jätkake tööga, millega alustasite varasemates osades, ning aja jooksul muutub uute mõtete sõnastamine teie jaoks loomulikumaks ja lihtsamaks.
6. Kuidas ma saaksin hakata uut reeglit igapäevalus kasutama?
Miks see on oluline? Pidage meeles, et vana reegel võib olla teid suunanud pikemat aega. Uus reegel vajab seega „sisse töötamist“. Te peaksite oma tegevustega uut reeglit toetama, et see muutuks teie jaoks loomulikuks.
Järgnevalt selgitame, kuidas täita töölehte. Kui olete tutvunud näidisega, proovige ära täita enda tööleht.
Kliki siia: Lae alla PDF Reeglite muutmise töölehe näidis
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF Reeglite muutmise tööleht
Nüüd, kui olete töölehe ära täitnud, siis hoidke see alati käepärast, näiteks printige uus eesmärk välja. Vanast reeglist lahtisaamine ei pruugi olla lihtne. Uus reegel vajab harjumist ning on võimalik, et te peate seda endale korduvalt meelde tuletama.
Oluline on, et te toetaksite uut reeglit tegevustega. Esialgu võib see tunduda keeruline, kuid järjepidevalt tegutsedes saab uus reegel loomulikuks osaks teie elust.
Pidage meeles, et eesmärk pole lahti saada tervisereeglitest, vaid neid muuta.
Meil kõigil on reeglid, mille järgi elame. Me ei pruugi alati isegi selgelt ära tunda, kui oleme mingi reegli omaks võtnud, kuid see ikkagi mõjutab meid.
Kasulikud reeglid on realistlikud ja teatud määral paindlikud. Need aitavad meil eluga toime tulla ja turvalisust tagada. Kahjulikud reeglid on ebamõistlikud ja paindumatud.
Ebamõistlike tervisereeglitega püütakse ennast kaitsta, kuid tegelikult tekitavad need ärevust.
Et muuta reegleid, saate te:
• Analüüsida, kust reegel tuleb ja miks see on endiselt minuga
• Mõelda, kuidas see mind mõjutab
• Hinnata, miks see reegel on ebamõistlik, ebarealistlik või kahjulik
• Sõnastada uus, mõistlikum ja paindlikum reegel
• Toetada tegevustega uue reegli juurdumist
Järgmises osas võtame õpitu kokku ning anname nõu, kuidas edasises elus neid strateegiaid kasutada.
Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety
Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.
Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025