Mõtete mõju enesetundele

Mõtted mõjutavad väga palju meie enesetunnet. Oluline on rõhutada, et enesetunnet ei määra niivõrd olukorrad, kuhu satume, vaid see, kuidas neid olukordi mõtestame. Kujutage ette, et olete voodis, on öö ja kostub vali heli. Toome välja kolm erinevat emotsiooni, füüsilist tunnet ja käitumisviisi, mis kõik sobiksid sellesse olukorda.

Terviseärevusega inimesed:

• Ülehindavad tõenäosust, et neil tekib või juba on tõsine terviseprobleem

• Ülehindavad, kui halvaks olukord haiguse tõttu kujuneb

• Ignoreerivad või pisendavad arsti väiteid ning vähemohtlikke selgitusi sümptomitele

• Alahindavad oma suutlikkust terviseprobleemidega toime tulla 

Need mõtted tähendavad ohtu tervisele ja heaolule ning toovad ilmselt kaasa ärevuse-reaktsiooni. Need on ka head näited iseloomustamaks vaimse ja füüsilise enesetunde seoseid.

Mõtete päevik

Mõtete päevikus tuleb esialgu sõnastada, millised on teie ebamõistlikud tervisemõtted. 

Küsige endalt:

• Mis praeguse ärevuse tekitas?

Seejärel:

• Mille pärast ma muretsen?

• Mida ennustan?

• Milliseid järeldusi teen?

Kui olete vastused kirja pannud, tuvastage kõige murettekitavamad mõtted ning hinnake nende
intensiivsust skaalal 0-100%. Seejärel küsige endalt – kui ma mõtlen neid mõtteid, siis kuidas ma end tunnen?

• Milliseid emotsioone tunnen (näiteks mure, hirm, kurbus, ärevus)?

• Hinnake emotsioonide intensiivsust skaalal 0-100%

• Milliseid füüsilisi aistinguid märkate (näiteks südamelöögid, lihaspinge, kurnatus)?

Kui olete selle osa lõpetanud, siis võite proovida ebamõistlikke mõtteid ümber lükata. 

Mõned küsimused selleks:

• Millised faktilised tõendid toetavad minu mõtteid?

• Millised faktid räägivad minu teooriate vastu? (Pange kirja vaid selged tõendid, mõned näited on toodud selle osa kokkuvõttes.)

• Kuidas mind mõjutab see, et kahtlustan vaid halvimat?

• Kuidas ma käituksin olukorras, kus halvim stsenaarium realiseeruks?

• Kas lisaks kõige halvemale variandile on minu sümptomitele veel võimalikke selgitusi?

• Mis on kõige tõenäolisem selgitus?

• Mida ma saan teha, et hetkel vaevava mure või sümptomitega paremini toime tulla?

Mõtete päeviku peamine eesmärk on muuta tervisest mõtlemine asjalikumaks ja faktipõhisemaks. 

Kui olete neile küsimustele vastanud, siis mõelge:

• Millised võiksid olla realistlikud mõtted minu tervisest ja sümptomitest?

Lõpetuseks:

• Hinnake uuesti, kui väga te nüüd usute oma esialgset hirmumõtet

• Hinnake uuesti, kui intensiivselt te tajute ärevusega seotud emotsioone

• Hinnake, kas kehalised aistingud on kuidagi muutunud

Kui teil on päeva jooksul üksikud tervisealased muremõtted, mis ei mõjuta märkimisväärselt igapäevaelu ja toimetulekut, ei ole vaja kohe mõtete päevikuga alustada. Tehke seda siis, kui tunnete, et hakkab tekkima ärevus ja tõsisem mure. Kui te mõtlete päeva jooksul väga palju oma tervisest ja mõtted hakkavad elu segama, siis soovitame mõtete päevikuga tegeleda ajal, mille olete eelmises osas saadud juhiste järgi planeerinud muretsemiseks. Kui te teete kogu mõtete analüüsimise protsessi läbi, on tõenäoline, et teie usk halvimatesse stsenaariumitesse hakkab vähenema ning sellega koos langeb ka ebameeldivate emotsioonide intensiivsus. Kuigi päevikuga tegelemine eeldab pühendumist, on kasulik, kui ratsionaalne mõtete analüüsimine muutub teie jaoks harjumuseks.

Info otsimine

On üsna tavaline, et inimene mõtleb mingi terviseprobleemi peale ja trükib selle muremõtte interneti otsingumootorisse. Kui inimene kardab, et muretsemine võib hakata mõjuma südamele, võib ta trükkida otsingulahtrisse „muretsemine ja südamerikked“ ning vajutada „otsi“.
Selline otsimine on problemaatiline, sest viib kallutatud tulemusteni. 

Nii tehes on tõenäoline, et:

• Te leiate üles vaid need lehed, kus räägitakse muretsemise ja südamerikete seostest.

• Sõelute välja lehed, kus sellest ei räägita või lükatakse see seos ümber.

Ebamõistliku otsinguga võite te oma muremõtetele leida täiendavat kinnitust. 

Internetist tervisealast info otsimise viisid:

Asjakohase infoni jõudmiseks soovitame kasutada kaht sammu:

• Sõnastage otsing nii, et saaksite soovitud info kätte ilma otsingut suunamata. Selle asemel, et kirjutada „muretsemine ja südamerikked“, kirjutage „Mis põhjustab südamerikkeid?“ või „peamised südamerikete põhjused“.

• Proovige otsida erinevaid vaatenurki. Trükkige otsingureale vastuolulised väited või küsimused: näiteks „Kas kohv on tervisele halb?“ või „Kas kohv on tervisele hea?“.
Te võite saada täiesti erinevad vastused.

Kui te olete internetist tervisealast infot otsinud või tahate seda teda, siis mõelge, kuidas saaks sellist teavet otsida erineval viisil.

Tervisealase informatsiooni hindamine

Isegi kui sõnastame otsingu targalt, ei välista see, et tulemused võivad olla segased või vastuolulised.
Ei oleks midagi üllatavat selles, kui üks ajakiri kirjutab, et kohv on hea, teine aga väidab, et kohv on halb. Kahjuks elame me ajal, kui iga inimene, kellel on ligipääs arvutile, saab avaldada midagi, mis hakkab kiiresti levima ja on autori väitel faktiliselt kinnitatud. Kuid mitmed veebilehed või ajakirjad viitavad ju ka usaldusväärsetele allikatele. Kuidas me siis teame, millist infot võtta tõsiselt?

Prindi 5. osa: muudame ebamõistlikke tervisemõtteid

Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety

Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.

Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025