MUUDAME EBAMÕISTLIKKE TERVISEMÕTTEID
MUUDAME EBAMÕISTLIKKE TERVISEMÕTTEID
Kolmandas osas selgitasime, kuidas terviseärevus võib olla pikka aega mitteaktiivne, kuid muutuda aktiivseks teatud käivitajate mõjul. Neljandas osas õppisite treenima tähelepanumusklit ning suunama mõtteid eemale hirmutavatelt sümptomitelt. Samuti harjutasite, kuidas lükata muretsemine edasi. Käesolevas osas selgitame, mida teha edasi lükatud mõtetega, kui muretsemise aeg on käes.
Mõtete mõju enesetundele
Mõtted mõjutavad väga palju meie enesetunnet. Oluline on rõhutada, et enesetunnet ei määra niivõrd olukorrad, kuhu satume, vaid see, kuidas neid olukordi mõtestame. Kujutage ette, et olete voodis, on öö ja kostub vali heli. Toome välja kolm erinevat emotsiooni, füüsilist tunnet ja käitumisviisi, mis kõik sobiksid sellesse olukorda.
Tavaliselt ei analüüsi me pidevalt oma mõtteid ja seetõttu ei pruugi isegi aru saada, mil määral meie mõtted enesetunnet mõjutavad. Kui keegi tõepoolest teie korterisse tungib, on ärevus omal kohal ning tõstab teie füüsilist valmisolekut olukorraga tegeleda. Terviseärevuse puhul tajuvad aga inimesed, et oht nende tervisele on tunduvalt suurem kui see päriselt on. See ei tähenda, et te kujutate sümptomeid endale ette – ei, need on päriselt olemas. Kuid pidades neid märgiks millestki väga halvast, tekitate te endale tugevaid negatiivseid tundeid ning ilmselt tajute seda pinget ka kehaliselt.
Terviseärevusega inimesed:
• Ülehindavad tõenäosust, et neil tekib või juba on tõsine terviseprobleem
• Ülehindavad, kui halvaks olukord haiguse tõttu kujuneb
• Ignoreerivad või pisendavad arsti väiteid ning vähemohtlikke selgitusi sümptomitele
• Alahindavad oma suutlikkust terviseprobleemidega toime tulla
Ma olen nii väsinud ja kurnatud – mul võib olla leukeemia
Mu emal oli vähk, seega on üsna suur tõenäosus, et see võib olla ka minul
Mu süda klopib – ma saan infarkti
Ma võin saada tõsise haiguse ja surra
Ilmselt on mul diabeet – ma olen täna juba neli korda tualetis käinud
Tunnen ühel pool kehas valu – see võib olla kõhupiirkonna kasvaja
Mul on kummalised mõtted – mul võib olla skisofreenia ja sellest ise mitte aru saada
See operatsioon võib mind tappa
Ma pole seda sünnimärki enne näinud – see võib olla melanoom
Kõht on olnud kolm päeva lahti – kas soolevähk?
Mul on peavalu – see võib olla ajukasvaja
Põlved valutavad – ilmselt on mul artriit
Ma unustan kogu aeg asju – see võib olla dementsuse algus
Viimasel ajal tunnen ennast nõrgalt – see võib olla Sclerosis multiplex
Need mõtted tähendavad ohtu tervisele ja heaolule ning toovad ilmselt kaasa ärevuse-reaktsiooni. Need on ka head näited iseloomustamaks vaimse ja füüsilise enesetunde seoseid.
Hirmumõtted võivad käima lükata väga ebameeldiva tsükli, kus ärevus põhjustab uusi sümptomeid ning need sümptomid omakorda annavad veelgi rohkem põhjust muretsemiseks.
Õnneks on meil võimalik seda tsüklit mõjutada ning käesolevas osas sellele keskendumegi.
Märkus: kuigi oleme juba rääkinud hirmumõtetega kaasnevatest käitumismustritest, siis pikemalt selgitame neid kuuendas ja seitsmendas osas.
Kuidas tegeleda ebamõistlike mõtetega?
Üks viis ebaratsionaalsete tervisehirmudega tegelemiseks on asuda neid otsekohe ümber lükkama. Pidage meeles, et mõtted on lihtsalt mõtted.
Vahel on meie mõtted täpsed, mõnikord osaliselt õiged ning vahel ei ole neil reaalsusega peaaegu üldse pistmist. Me saame oma mõtetega seoses esitada küsimusi, analüüsida vastuseid ja hinnata saadud informatsiooni.
Kujutage ette, et olete detektiiv. Teie töö on koguda tõendeid, tuvastada põhjusi ja leida selgitused. Te peate leidma kõige täpsema ja tõenäolisema selgituse. Kui hakkate mõtteid harutama oma peas, võib sellest kujuneda üsna segane protsess. Kõige parem on panna uurimistöö kirja ning selleks soovitame abimaterjaliga kaasas olevaid päevikuid. Päevikud võimaldavad mõtteid hinnata samm-sammult ning muudavad analüüsimise selgemaks. Järgmistel lehekülgedel on selgitused ja näited päeviku pidamiseks ning loomulikult ka päevik, millega saate harjutama hakata.
Mõtete päevik
Mõtete päevikus tuleb esialgu sõnastada, millised on teie ebamõistlikud tervisemõtted.
Küsige endalt:
• Mis praeguse ärevuse tekitas?
Seejärel:
• Mille pärast ma muretsen?
• Mida ennustan?
• Milliseid järeldusi teen?
Kui olete vastused kirja pannud, tuvastage kõige murettekitavamad mõtted ning hinnake nende
intensiivsust skaalal 0-100%. Seejärel küsige endalt – kui ma mõtlen neid mõtteid, siis kuidas ma end tunnen?
• Milliseid emotsioone tunnen (näiteks mure, hirm, kurbus, ärevus)?
• Hinnake emotsioonide intensiivsust skaalal 0-100%
• Milliseid füüsilisi aistinguid märkate (näiteks südamelöögid, lihaspinge, kurnatus)?
Kui olete selle osa lõpetanud, siis võite proovida ebamõistlikke mõtteid ümber lükata.
Mõned küsimused selleks:
• Millised faktilised tõendid toetavad minu mõtteid?
• Millised faktid räägivad minu teooriate vastu? (Pange kirja vaid selged tõendid, mõned näited on toodud selle osa kokkuvõttes.)
• Kuidas mind mõjutab see, et kahtlustan vaid halvimat?
• Kuidas ma käituksin olukorras, kus halvim stsenaarium realiseeruks?
• Kas lisaks kõige halvemale variandile on minu sümptomitele veel võimalikke selgitusi?
• Mis on kõige tõenäolisem selgitus?
• Mida ma saan teha, et hetkel vaevava mure või sümptomitega paremini toime tulla?
Mõtete päeviku peamine eesmärk on muuta tervisest mõtlemine asjalikumaks ja faktipõhisemaks.
Kui olete neile küsimustele vastanud, siis mõelge:
• Millised võiksid olla realistlikud mõtted minu tervisest ja sümptomitest?
Lõpetuseks:
• Hinnake uuesti, kui väga te nüüd usute oma esialgset hirmumõtet
• Hinnake uuesti, kui intensiivselt te tajute ärevusega seotud emotsioone
• Hinnake, kas kehalised aistingud on kuidagi muutunud
Kui teil on päeva jooksul üksikud tervisealased muremõtted, mis ei mõjuta märkimisväärselt igapäevaelu ja toimetulekut, ei ole vaja kohe mõtete päevikuga alustada. Tehke seda siis, kui tunnete, et hakkab tekkima ärevus ja tõsisem mure. Kui te mõtlete päeva jooksul väga palju oma tervisest ja mõtted hakkavad elu segama, siis soovitame mõtete päevikuga tegeleda ajal, mille olete eelmises osas saadud juhiste järgi planeerinud muretsemiseks. Kui te teete kogu mõtete analüüsimise protsessi läbi, on tõenäoline, et teie usk halvimatesse stsenaariumitesse hakkab vähenema ning sellega koos langeb ka ebameeldivate emotsioonide intensiivsus. Kuigi päevikuga tegelemine eeldab pühendumist, on kasulik, kui ratsionaalne mõtete analüüsimine muutub teie jaoks harjumuseks.
Tuvastage ebamõistlikud tervisemõtted.
Kliki siia: Lae alla PDF "Mõtete päeviku näidis"
Kliki siia: Lae alla PDF "Minu mõtete päevik"
Kui olete päevikut juba korduvalt täitnud, saate kasutada seda töölehte, et sõnastada ja meenutada realistlikumaid tervisemõtteid. Kui tulevikus peaksid taas tekkima ebameeldivad ja ebaratsionaalsed tervisemõtted, ei pea te alati tegema läbi põhjalikku küsimuste ja vastustega analüüsi, vaid saate siit vaadata, milliste tulemusteni jõudsite. Kui te aga tunnete neid ratsionaalsemaid mõtteid lugedes, et tegelikult te neid ei usu, tasuks taas mõtete päevikut täitma hakata.
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Info usaldusväärsus
Meedia ja interneti kaudu on meie käeulatuses tohutu hulk informatsiooni, kuid on oluline, et oskaksime seda targalt tarbida. Mõtete päevikut täites palusime teil kirja panna faktilised tõendid muremõtete toetuseks ja nende vastu. Kuid kuidas ikkagi hinnata, kas tegu on päriselt faktidega?
Kahjuks ei ole ajalehtedes, ajakirjades ja internetis avaldatav tervisealane informatsioon läbinud alati põhjalikku kvaliteedikontrolli. Mõned veebilehed võivad pealtnäha tunduda usaldusväärsed, kuid avaldadavad siiski infot, mille tõenduspõhisus pole selge.
Võib tekitada segadust, kui saame vastuolulist infot selle kohta, kuidas peaksime oma eluvalikuid muutma või milliseid sümptomeid tõsiselt võtma. Tehes otsuseid kehva kvaliteediga materjalile toetudes, võime sattuda potentsiaalselt ohtlikku olukorda.
Järgmises osas räägime me rohkem sellest, kuidas erinevatest allikates informatsiooni otsida, vähendada segadusest tekkivaid riske ja arendada allikakriitilisust.
Info otsimine
On üsna tavaline, et inimene mõtleb mingi terviseprobleemi peale ja trükib selle muremõtte interneti otsingumootorisse. Kui inimene kardab, et muretsemine võib hakata mõjuma südamele, võib ta trükkida otsingulahtrisse „muretsemine ja südamerikked“ ning vajutada „otsi“.
Selline otsimine on problemaatiline, sest viib kallutatud tulemusteni.
Nii tehes on tõenäoline, et:
• Te leiate üles vaid need lehed, kus räägitakse muretsemise ja südamerikete seostest.
• Sõelute välja lehed, kus sellest ei räägita või lükatakse see seos ümber.
Ebamõistliku otsinguga võite te oma muremõtetele leida täiendavat kinnitust.
Asjakohase infoni jõudmiseks soovitame kasutada kaht sammu:
• Sõnastage otsing nii, et saaksite soovitud info kätte ilma otsingut suunamata. Selle asemel, et kirjutada „muretsemine ja südamerikked“, kirjutage „Mis põhjustab südamerikkeid?“ või „peamised südamerikete põhjused“.
• Proovige otsida erinevaid vaatenurki. Trükkige otsingureale vastuolulised väited või küsimused: näiteks „Kas kohv on tervisele halb?“ või „Kas kohv on tervisele hea?“.
Te võite saada täiesti erinevad vastused.
Kui te olete internetist tervisealast infot otsinud või tahate seda teda, siis mõelge, kuidas saaks sellist teavet otsida erineval viisil.
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Tervisealase informatsiooni hindamine
Isegi kui sõnastame otsingu targalt, ei välista see, et tulemused võivad olla segased või vastuolulised.
Ei oleks midagi üllatavat selles, kui üks ajakiri kirjutab, et kohv on hea, teine aga väidab, et kohv on halb. Kahjuks elame me ajal, kui iga inimene, kellel on ligipääs arvutile, saab avaldada midagi, mis hakkab kiiresti levima ja on autori väitel faktiliselt kinnitatud. Kuid mitmed veebilehed või ajakirjad viitavad ju ka usaldusväärsetele allikatele. Kuidas me siis teame, millist infot võtta tõsiselt?
1. Kas kirjutise autoriks on kvalifitseeritud tervishoiutöötaja?
2. Kas autor esindab usaldusväärset organisatsiooni (näiteks riigiasutus, ülikool, haigla)?
3. Kas autoril on ärihuvid (näiteks tahetakse midagi müüa või on ajakiri pannud eriti atraktiivse pealkirja)?
4. Kas artiklis on mitu viidet tõenditele, mis väidet kinnitavad (teadustööd ja asjakohased uuringud, mitte ühekordsed juhtumid)?
5. Kas artikkel võimaldab teil uurida väidete ja kirjutaja tausta?
6. Kas kirjutises toodud väited on kohaldatavad ka teile või tugineb aluseks võetud materjal teistsuguste inimeste kogemusele (vanus, sugu, kaal, diagnoos, kaasnevad terviseprobleemid)?
7. Ka väidete aluseks oleva uuringu valim oli piisavalt suur?
8. Kas statistikat on korralikult selgitatud?
9. Kas loetu oli kooskõlas teistest usaldusväärsetest allikatest saadud informatsiooniga?
10. Kas on selgelt tuvastatav, millal järeldusteni on jõutud, et välistada informatsiooni aegumine?
Mida rohkem „jah“ vastuseid te saite, seda tõenäolisem on, et tegu on usaldusväärse informatsiooniga. Samas on oluline meeles pidada, et just loetud kirjutis on vaid üks allikas ning see ei ole piisav endale diagnoosi panemiseks. Kõige mõistlikum on pöörduda perearsti või teid tundva eriarsti poole, kellel on võimalik uurida teie tausta, küsida küsimusi ja nõustada teid edasiste tegevuste osas.
Meie mõtted mõjutavad emotsionaalset seisundit ning tekitavad kehas teatud füüsilisi aistinguid.
Terviseärevusega inimesed:
• Ülehindavad tõenäosust, et neil tekib või juba on tõsine terviseprobleem
• Ülehindavad, kui halvaks olukord haiguse tõttu kujuneb
• Ignoreerivad või pisendavad arsti väiteid ning vähemohtlikke selgitusi sümptomitele
• Alahindavad suutlikkust terviseprobleemidega toime tulla
Kui me arvame, et meie tervis on ohus, siis käivitab see ärevuse reaktsiooni. See võib tuua kaasa uusi füüsilisi aistinguid, mis aga annavad juurde põhjust muretsemiseks.
Üks viis ebamõistlikest mõtetest lahti saada on pidada päevikut. Mõtete päeviku kaudu saame sõnastada oma hirmud, proovida ümber lükata liiga negatiivseid tulevikuprognoose ning asendada ebaratsionaalsed tervisemõtted mõistlikumatega.
Internetiotsingut halvasti kasutades võime leida hirmudele kinnitust. Tervisealast informatsiooni lugedes tuleks veenduda, et see on usaldusväärne.
Järgmises osas uurime, kuidas vähendada keha liigset kontrollimist ja oma hirmudele kinnituse otsimist.
Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety
Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.
Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025