Me kõik muretseme aeg-ajalt. Mure allikaks võivad olla näiteks suhted, tööelu, finantsolukord või tervis. Tõenäoliselt on peaaegu kõik inimesed tajunud mingil eluhetkel kehas muutusi ja mõelnud, kas see võib äkki olla märk tõsisemast haigusest. Enamik inimesi unustab selle mure kiiresti ja tavapärane elu läheb edasi. Kõigil ei käi see aga nii lihtsalt ning kuna olete sattunud lugema seda abimaterjali, olete võib-olla teie üks neist.
Kas teile tundub, et muretsete oma tervise pärast tavapärasest rohkem? Kas tunnete, et soov leida selgitus sümptomitele mõjutab negatiivselt teie elukvaliteeti? Kui teile nii tundub, tasuks seda abimaterjali edasi lugeda.
Esimese osa eesmärk on pakkuda üldist informatsiooni terviseärevuse kohta, et aidata teil selgusele jõuda, kas tavalisest tervisemurest on saanud suurem probleem. Samuti selgitame, kuidas terviseärevus võib teie elu mõjutada.
Enne terviseärevusest rääkimist on oluline mõelda, mis täpselt on tervis ning kuidas selle sõna tähendus võib olla inimeste jaoks erinev. Paljud arvavad, et tervis tähendab haiguste puudumist. Samas võib erinevatel inimestel, eri kultuurides ja piirkondades nägemus tervisest oluliselt erineda. Väga heas füüsilises vormis sportlane võib arvata, et tervis pole korras, sest teda vaevab vigastus, mis takistab treenimist. Diabeeti või astmat põdev inimene võib aga tunda, et tervis on korras, sest sel konkreetsel hetkel on haigus kontrolli all. Terve olemise mõtestamiseks tuleb arvestada nii füüsilisi, vaimseid kui sotsiaalseid tegureid. Küsimusele „Kas tervis on korras?“ ei ole alati lihtne vastata „jah“ või „ei“. Pigem tuleks kõiki kolme tegurit hinnata skaalal „väga halb“ kuni „suurepärane“. Enne jätkamist palume teil kirjeldada oma üldist tervislikku seisundit.
Kirjeldage oma üldist tervislikku seisundit.
Nüüd hinnake ise, kuidas te oma tervist kirjeldasite. Millele keskendusite? Millised aspektid kerkisid teie jaoks esile olulisematena? Kas te analüüsisite nii füüsilist, vaimset kui sotsiaalset toimetulekut ja heaolu?
Soovi korral lae alla ja salvesta täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Ärevus tekib hetkedel, kui arvame, et juhtub või võib juhtuda midagi halba. Ärevus on ellujäämisinstinkt, mis võib olla väga oluline ja kasulik omadus eluohtlikes olukordades. Kui kohtume ohtliku loomaga, tuvastab meie aju ohu ning ütleb kehale, et tuleks kas joosta, peitu minna või valmistuda võitluseks. Kehas toimub protsess, mida nimetatakse „võitle või põgene”- reaktsiooniks.
Teatud olukordades võime tajuda ärevust ka ainult teoreetilise ja kujuteldava ohuga seoses. Kas te olete muretsenud selle pärast, et peate esinema kõnega ja äkki teie esinemine ei meeldi publikule? Kas olete tundnud sarnases olukorras südame löögisageduse tõusu? Kas te olete sattunud öösel pimedale kõrvaltänavale ning tundnud hirmu, et midagi halba võib juhtuda? Need on sellised olukorrad, kus võib tõepoolest midagi halba juhtuda, kuid võib ka mitte. Oluline on aga, et kui te usute mingi ohu võimalikkust, siis sellega kaasneb tavaliselt ka ärevus. Võime karta väga erinevaid terviseprobleeme, kuid levinumad hirmud on seotud vähi, Alzheimeri tõve, Sclerosis multiplexi, lihasdüstroofia, skisofreenia ja teiste vaimsete häirete, kilpnäärmehaiguste ja südameprobleemidega. Mitte kõik ei mõtle aga kindlatele haigustele. Hirm võib olla ka üldisem - lihtsalt tunne, et kõik ei ole päris korras.
Kas ja kuidas te muretsete oma tervise pärast? Millised on teie hinnangul suurimad ohud tervisele? Kas te muretsete konkreetsete füüsiliste sümptomite pärast? Kas on mingi haigus, mille puhul kardate või usute, et põete seda või saate selle tulevikus?
Alljärgnevas failis on mõned väited. Palume teil hinnata, kas ja mil määral need teie puhul tõele vastavad.
Kliki siia: Lae alla PDF
Kui te vastasite enamikule nendest väidetest „tihti“ või „väga tihti“, siis võib olla terviseärevus teie jaoks probleem. Ka siis, kui te vastasite „tihti“ või „väga tihti“ vaid mõnele väitele, võite ikkagi seda abimaterjali lugeda, sest see võib anda teile oskusi, mis edasises elus kasuks tulevad.
Vahel võib terviseärevust tunda ka lähedase pärast. Lapsevanem, kes märkab, et laps on pidevalt väsinud, võib hakata kahtlustama leukeemiat. Inimene, kelle elukaaslane pidevalt köhib, võib tunda muret kopsuvähi pärast. See abimaterjal keskendub küll ärevusele seoses teie enda tervisega, kuid enamik harjutusi sobib ka neile, kes muretsevad lähedase pärast.
Teatud määral võivad kõik inimesed tunda leebemas vormis terviseärevust. Kes poleks olnud ärev oodates analüüside tulemusi? Või avastanud oma kehalt muutuse ja mõelnud muremõtteid? Kust läheb piir tavalise tervisemure ja terviseärevuse vahel? Mure on loomulik reaktsioon kehalistele muutustele! Meditsiinisüsteemist abi otsimine on sel puhul asjakohane, kuid - nagu ka paljude muude asjadega elus - võib liialdamine olla kahjulik.
• Hirmutunne on ülemäära suur.
• Ärevustunne ei ole proportsioonis tõenäosusega, et kardetud probleem päriselt olemas on.
• Mure püsib vaatamata sellele, et analüüsitulemused on negatiivsed ja tervishoiutöötaja on hinnanud, et haigust ei ole.
• Muretsemisega kaasnevad ebamõistlikud tegevused, näiteks enda pidev kontrollimine, kinnituse otsimine (tervishoiutöötajatelt, pereliikmetelt või sõpradelt) või hoopis tervise kontrollimise vältimine.
• Hirm põhjustab märkimisväärset stressi ja mõjutab igapäevast toimetulekut.
Need tingimused viitavad, et normaalsest murest on saanud terviseärevus. Edaspidi räägime selles abimaterjalis just sellisest terviseärevusest, millest on saanud probleem.
Terviseärevus võib meid negatiivselt mõjutada mitut moodi. Järgnevalt seletame lahti peamised eluvaldkonnad, mida terviseärevus võib kahjustada.
Kui te tunnete terviseärevust, siis palun pange kirja, kuidas ärevus teid mõjutab.
Soovi korral lae alla ja salvesta endale täidetav vorm:
Kliki siia: Lae alla PDF
Mida see abimaterjal pakub?
See abimaterjal võib aidata leevendada ülemäärast muretsemist ja soovimatuid tegevusi sõltumata sellest, kas teil on ainult terviseärevus või on ärevus tekkinud koos diagnoosimata ja selge algpõhjuseta sümptomitega. Alustasime selgitusest, mis on terviseärevus ja kuidas see elu mõjutab. Kahes järgmises osas kirjeldame, kuidas terviseärevus tekib ning mis seda alles hoiab. Ülejäänud osades püüame aidata teil terviseärevusest võitu saada.
Abimaterjali moodustavad:
1 osa: terviseärevuse mõistmine
2 osa: kuidas terviseärevus tekib?
3 osa: mis põhjustab terviseärevuse püsimist?
4 osa: vähendame keskendumist sümptomitele ja tervisemuredele
5 osa: muudame ebamõistlikke tervisemõtteid
6. osa: vähendame kontrollimist
7. osa: vähendame vältimist ja turvatsoonis olemist
8. osa: muudame tervisereegleid
9. osa: tervislikult elamine ja enesejuhtimine
Mõnede eneseabimaterjalide puhul võivad inimesed jätta teatud osad vahele või tegeleda materjaliga ettenähtust teistsuguses järjekorras. See abimaterjal on aga koostatud arvestades, et osad läbitakse just sellises järjekorras. Me usume, et nii saame teid kõige paremini aidata. Abimaterjal võiks aidata kõiki, kellel on tekkinud mistahes probleeme seoses terviseärevusega. Me julgustame teid seda teekonda ette võtma ning loodame, et aitame teil jõuda ratsionaalsema lähenemiseni terviseküsimustes. Teatud hetkedel võib tunduda, et materjaliga tegelemine on raske, kuid loodame, et te suudate siiski lõpuni jõuda.
• Tervise pärast muretsemine on normaalne ja inimlik.
• Terviseärevus on ülemäärane mure, mis võib tuua kaasa „võitle või põgene”- reaktsiooni.
• Terviseärevus muutub probleemiks, kui on proportsionaalselt suur arvestades kardetava haiguse tõenäosust, püsib vaatamata negatiivsetele analüüsitulemustele ja spetsialistide kinnitusele, viib ebasoovitavate tegevusteni (keha kontrollimine, tervishoiuteenuste liigne koormamine), põhjustab märkimisväärset stressi ja mõjutab toimetulekut.
• Terviseärevus võib tekkida kõigil. See võib kohata täiesti tervetel inimestel. Inimestel, kellel on reaalsed, kuid tuvastamata põhjusega sümptomid. Samuti inimestel, kellel on diagnoositud mingi haigus või seisund. Küsimus ei ole mitte selles, kas sümptomid on päriselt olemas, vaid selles, kuidas inimene neile reageerib.
• Terviseärevus võib mõjutada suhteid perekonnaliikmete, sõprade ja isegi tervishoiuteenuse osutajatega. See võib kahjustada töö- ja koolikohustustega tegelemist, põhjustada tuju langust ning viia rahaliste kulutusteni.
• Tervise pärast muretsemine võib tuua kaasa „võitle või põgene”- reaktsiooni, mis omakorda võib viia uute sümptomiteni ja mure süvenemiseni.
Materjal põhineb Centre for Clinical Interventions (CCI) juhendil „Workbook – Helping Health Anxiety“. Tõlgitud ja toimetatud aastal 2025. CCI ei ole eestikeelset tõlget kontrollinud ega vastuta selle sisu eest. Originaalmaterjalid on kättesaadavad siin: https://www.cci.health.wa.gov.au/Resources/Looking-After-Yourself/Health-Anxiety
Tõlge ja kohandatud versioon on autoriõigusega kaitstud. Materjali kopeerimine, levitamine, muutmine, töötlemine, tuletatud teoste loomine või ärilisel eesmärgil kasutamine ei ole lubatud ilma kirjaliku loata.
Kasutatud illustratsioonid: Canva, 2025